Gümnaasium vs. kutsekool

Gümnaasium või kutsekool?

Kutsekoolide tase on kutseõppe mõttes tugev, aga üldhariduselt jääb ikka päris kõvasti puudu. Igaljuhul on mõtekas gümnaasiumisse minna kõigepealt, sest kutset saab õppida ka gümnaasiumihariduse põhjal. Enamasti minnakse lihtsamat teed kohe kutsekasse, aga pärast on vaja kusagil ikka juurde õppida ja siis minnakse gümnaasiumisse.

Põhikoolist kutsekooli minnes tõmmatakse omale kindel piir, et edasi enam õppima ei minda. Sellega pead arvestama, kui su kool just erilisi edasiõppe võimalusi ei paku. Samas kui oled vähemvõimekas ja ükski sugulane ka õpetaja ei ole siis on normaalne minna ka põhikoolist kutsekooli. Alati on võimalus asju järgi proovida, ja kui midagi ei sobi, siis võib vajadusel kooli muuta. Hiljem on juba palju raskem midagi ette võtta.

Kutsekoolide maine oleneb suuresti koolist. Mõtekas on omale selgeks teha, mis koolid on populaarsemad selles vallas, mille vastu sa huvi tunned. Ja mis paberi sa täpselt saad, kui sa lõpetad kooli.

See, et kutsekoolides on väiksem läbikukkumise risk, ei tähenda et gümnaasiumist peaks loobuma. Gümnaasiumeid on ka väga erinevaid, mõned on nn. eliitkoolid, kuhu keskmisel inimesel niikuinii asja ei ole, samas võid mõnest gümnaasiumist kergemini läbi saada, kui kutsekoolist. Ma ei tee nalja siinkohal, sest olen ise käinud mõlemas. Üldiselt nõrgemalt õppivaid hoitakse, sest koolid saavad pearaha inimese pealt ja neil on pappi vaja, et töötada. Nii, et kui täiesti lootusetu ei ole, lastakse sind kergemalt läbi.

Kui rääkida õpetajatest kutsekoolis, siis suhtumine on üldiselt sama. Kuid kutsekooli õpetajaga võid üldiselt rääkida, st. et nad suhtuvad sinusse kui võrdsesse. Üldiselt oleneb kõik inimestest, igalpool on erilisemaid.

Gümnaasiumisse minnes võid mõelda, et sul on rohkem uksi valla tulevikus, ja nii üldiselt ongi. Aga pead arvestama, et su vanemate või sugulaste sotsiaalne positsioon määrab palju rohkem, kui su haridus, edasise karjääri leidmisel. Haridus on põhimõtteliselt kõigil ülikooli lõpetades sama.

Samamoodi on kutsekoolid põhimõtteliselt ainult “lollide” väljapraakimiseks juba varases eas, sest muidu ei olekski mingeid põhihariduslikke kutsekoole olemas. Teine funktsioon on inimese juba varases eas tööle saatmine, mis majanduslike olude sunnil võib olla vajalik. Siit ka mõnevõrra halb maine kutsekatele, sest kõik tahaksid olla sotsiaalses hierarhias ülevalpool.

Advertisements