Skisofreenia ja kuidas elada

Skisofreenia puhul on üks asi, mis kindlasti mõjutab su käitumist – süü tunne. See on kirja pandud ja tõestatud mitmeid kordi kirjanduses. Sellega seotud teema on siin Skisofreenia mõte. Raske on öelda midagi skisofreenia kohta, sest enamus sellest on tõesti liiga hull ja tulekski lihtsalt võtta kui hullust ei midagi enamat(enamus kirjandust on suht hull). Aga kui sul on aega analüüsida oma käitumist, nagu mul ilmselgelt on, siis süütunne on esimene asi, mis tuleks eemaldada.

Sa oled süüdi ainult selles, et sa siia ilma üldse sündisid, edasi pole vaja mõelda. Kuigi see tundub nagu jumalasõna, siis skisofreenia puhul ongi see jumalasõna, usu mind. Minu puhul on asi üldiselt lihtne, kui guilt trippin, sest ma mõtlen lihtsates terminites. Mina olen päästnud ühe tüdruku kindlast uppumissurmast, seega on mu karma 1:0. Kõik. Nii lihtne see ongi.

Alati mõtle, mida positiivset teinud oled, sest karma on bitch. Samas võib mõelda ka nii, et võtad hunniku väärtushinnanguid, paned need põrandale ja viskad suvalisi numbreid neile peale. Nii tekitad suvalisi väärtusi.

Kui mõelda, et on inimesi, kes päriselt on nõus varastama su terviseandmeid, et sind kui skisofreenikut leida ja mõnitada, et sul halb oleks. Ja päriselt on rohud sinu vaikseks piinarikkaks suretamiseks, mille eest kusjuures päriselt keegi pikemas perspektiivis kasu ei saa. Siis võid lihtsalt päriselt visata neid numbreid ja naerda. Ma tean näiteks ühte inimest, kes päriselt üritab mõjutada seadusandlust, et terviseandmeid  igaüks päriselt oma kõhus kannaks.

Leidsin huvitava lehekülje: www.seemypersonality.com . Tõeliselt lahedad testid ja graafika ning proffessionaalne lehekülg. Igaljuhul pani see mind mõtlema jälle ühe skisofreenikute omaduse üle, mida selgitatakse erinevalt, aga põhimõte on, et konkureerides millegi üle käituvad skisofreenikud halvasti. Ma olen terve elu üritanud sellest aru saada ja ma arvan, et see on mu surm. Alguses ma arvasin, et see on mingi seksuaalkäitumine, võibolla ongi. Igaljuhul tundub mulle pidevalt, et keegi tahab millegi üle võistelda. Hea tsitaat selle kohta: “Ma ei tea mida kohtunikud hindavad, aga ma võidan selle”.

Igaljuhul nüüd ma arvan, et ma olen lihtsalt nii tundlik inimene, et mulle ei ole vaja vägapalju lähedust, et oma vajadusi rahuldada. Kuid seetõttu näin ma kuidagi ülbena mõnele inimesele, kes siis päriselt tagasi teevad midagi, mida nad ülbusena võtavad. Siis mina ei saa jälle aru miks keegi mul elada ei lase vms. Üldiselt ei olegi eriti halb, kui keegi halba soovib mulle, vaid see, et ma ei tea miks enamus ajast. Siis on mul guilt trip nagu mainitud. Põhimõtteliselt konkurents ongi vist see, kui teisele käkki keerad täiega, ma ei tea.

Lähedusest rääkides ongi pidevalt nii juhtunud, et ma näiteks tõeliselt armun ära mingi kahe teise inimese suhtesse ja mulle tõesti piisab sellest. Või lihtsalt on mõni lahe inimene, kes juhtub olema naine ja mul on hea olla temaga. Kuid siis tuleb mõni hea tüüp ja ütleb, et sa pead nüüd kotid taha panema talle. Siis on veits nõme..

Raske on aru saada mis selle konkureerimise all mõeldakse, aga nii nad räägivad.

Tegin depressiooni testi ka ära, pole midagi üllatavat, ärevus, paanika, suitsiidi kalduvus, meelemürgid – kõik olid üle keskmise. Lõpuks andis mingi kirja, et pean kindlasti arsti juurde minema. Mhmh. Arst kirjutabki ju meelemürke mulle? Igaljuhul respekt testile, paremad selgitused kui mõnel psühholoogil.

On kahesuguseid inimesi: ühed on empaatiavõimetud ja teised on nõus sind tapma et oma muret sinuga jagada.

Advertisements