Moore-i seadus ei tööta

Moore-i seaduse järgi kasvab arvutite arvutusvõimsus eksponentaalselt. Kuidas seda öelda, ei see ei kasva üldse enam, see on kinni jäänud, transistorid-misiganes-aatomid ei lähe väiksemaks. Protsessorid lähevad juba pikemat aega horisontaalselt suuremaks, lisatakse tuumasid arvutuste paralleelseks muutmiseks. Mis siis saab? Kas mõned algoritmid muutuvad kasutuskõlbmatuks ja närbuvad?

Ei muutu, miks peaks keegi sellise teema üle üldse arutlema. See on üks selliseid teemasid, mis ei lähe mitte kellelegi, kes võtab näiteks ette tarkvaraprojekti, korda. See ei ole üldse huvitav küsimus sellises kontekstis, seda küsimust võid pikemalt arutada mõne tarkvarapaketi loojaga, kelle tarkvara on 1980 aastast ikka veel windows 10 peal kasutatav. Need inimesed võivad olla surnud juba, aga nende lapsed kindlasti oskavad midagi rääkida selle tarkvara tugevatest külgedest. Kas seda küsimust saab küsida teoreetiliselt, generaliseerides mingit liike algoritme vähem paralleliseeritavateks?

Ei, seda küsimust ei saa küsida mitte kuidagi. Sest minuarust on see loll küsimus. Seda on arutatud ka siin https://www2.eecs.berkeley.edu/Pubs/TechRpts/2006/EECS-2006-183.pdf ja nad leiavad ka, et see on arutatav paberil, kuid reaalselt vastamatu küsimus. Siin http://scicomp.stackexchange.com/questions/1391/are-there-any-famous-problems-algorithms-in-scientific-computing-that-cannot-be arutatakse samuti otseselt algoritmide üle, mida on sadu aastaid kasutatud ja mida tõenäoliselt võibolla tulevikus ei saa paralleelseks teha, kindlasti ei saa neid praegu efektiivselt paralleelseks teha. Siin on vastus ka http://scicomp.stackexchange.com/questions/1391/are-there-any-famous-problems-algorithms-in-scientific-computing-that-cannot-be <- vastus on selles lingi nimes, “algorithms that cannot be”. Ma võin täielikult eksida, kuid mu võimas selgeltnäigija Tolbajohh ütles, et tema ei kasuta binaarset otsingut ja ei tea ka ühtegi muud algoritmi. Keegi ei arva, et binaarne otsing on ainuke lahendus mingi probleemi lahendamiseks, tegelikult ma võin öelda ka, binaarne otsing eeldab sorteerimist ja kui juba sorteerida siis võib seda teha kusagile andmestruktuuri ja selliseid andmestruktuure, mis võimaldavad sorteeritud-töödeldud reast leida midagi, neid on 1000ndeid. Tegelikult on see juba teine kõige lollim küsimus maailmas, nimelt kui palju andmestruktuure üldse on maailmas või siis isegi universumis?

Seda küsimust võib arutada paberil ja selle kohta palju kirjutada väga kvaliteetset juttu, mis põhimõtteliselt ei tähenda mitte midagi. Tegelikult see küsimus ei ole absoluutselt seotud Moore’i seadusega või arvutite arvutusjõu pidurdamisega, arvutid on juba pidurid iseenesest. Seda võib viidata paberil, kuhu väga kvaliteetset juttu kirjutatakse kui mingit ähmast seost mingite olematute asjade vahel, et rohkem ähmast teksti oleks.

Andke andeks, aga minu jutus ei ole mingit seost erinevate asjade vahel, sest mind ei huvita see küsimus vabsee. See on umbes sama huvitav küsimus, et kui kiiresti andmemaht kasvab universumis, mis ei ole üldse huvitav küsimus, sest see ei huvita kedagi.

Ainukesed, kes veel räägivad Moore-i seadusest, töötavad Intelis http://www.intel.com/content/www/us/en/silicon-innovations/moores-law-technology.html . Nende arust kasvab protsessorite andmetöötluse võime iga aasta kaks korda, mis on kirjas mooreslaw.org leheküljel. See tähendab, et seda see seadus peakski laias laastus tähendama. Mis näitab veel, et sellist seadust laias laastus võib tõlgendada päris laialt.

Näiteks siin  https://www.technologyreview.com/s/601441/moores-law-is-dead-now-what/ arutatakse, kui kahjulik on moore-i seaduse surm isesõitvate autode jaoks. See on üks kõige igavamaid artikleid universumis, mis viib põhimõtteliselt kõik temast tulenevad artiklid samasse universumisse, kus on Tolbajohh. Ja tema ei kasuta üldse arvutit.

Aga kuna kontekst on viidud juba isesõitvate autode peale, siis võib siin ka sellest rääkida. Esimene isesõitev auto olevat matsu pannud ja sõitja surma saanud. (https://www.theguardian.com/technology/2016/jun/30/tesla-autopilot-death-self-driving-car-elon-musk=) . See on väga traagiline iseenesest, kuid ma olen kaua oodanud seda sündmust, sest tõenäoliselt paneb iga auto tüüp ükskord matsu. Meedia kajastus on selles laadis, et jah ükskord pidi see juhtuma. Nüüd ma ootan, millal see matsude arv läheb ülepea suureks, sest see mida siis kajastatakse on palju huvitavam. See ei pruugi juhtuda, kuid võimalik siiski. Huvitav, kas siis öeldakse näiteks, et kui esimesed autod tekkisid, siis oli ka nii palju õnnetusi, kuid leiutati turvavööd ja muud sellised turvalisust tagavad seadmed. Et mis sa arvad, et ilma juhita autot on kerge sõidutada, Moore’i seadust arvestades ja kõik? Prototüüp aastad on igaljuhul väga huvitavad.

 

 

Advertisements